Linnavalitsus kehtestas Raatuse, Pikk, Põik tänavate ja hiljuti ehitatud Kolme Venna vahelise ala detailplaneeringu. Planeeringu avalik väljapanek toimus 2017. a novembris ja tekitas kõvasti poleemikat. Projektile esitati vastuväiteid, kuid jõusse jäi ikkagi esialgne plaan.

Planeeringuga on alale kavandatud kolm hoonestatavat krunti. Planeeritav ala pindalaga 12 300 m² paikneb Ülejõe linnaosas. Ala on suures osas hoonestamata. Ehitusõigus on määratud kuni kaheksa korterelamu-ärihoone püstitamiseks. Raatuse tänaval tuleb esimesele korrusele kavandada kaubandus- ja teenindusfunktsiooniga ruumid. Raatuse tn 37 ja Raatuse tn 41 ajalooliste tellishoonete puhul tuleb säilitada hoonete põhimaht ja arhitektuurne üldilme olemasolevas asukohas.

Sisuliselt see tähendab seda, et ajaloolised tellishooned võib lammutada ja asemele ehitada sarnased hooned. Üldiselt selline lähenemine ei ole teretulnud arenenud Euroopa riikides, kus proovitakse säilitada võimalikult palju originaalseid detaile. Kuid selline suhtumine on väga populaarne Aasias. Näiteks, Hiinas massiliselt lammutatakse ajaloolised kvartalid ja asemele ehitatakse imitatsioone, kasutades tänapäeva materjale.

Probleem sellise lähenemisega seisneb selles, et on väga raske detailides järgi teha originaalset hoonet, kuna tänapäeval kasutatakse teisi materjale ja tehnikaid. Ja kui esmapilgul hoone tundub olevat samasugune, siis detailid võivad oluliselt erineda ja koht hakkab pigem meenutama Disney Land-i. Ning mis on kõige tähtsam - kaob ajaloolise hoone hing. tartu.areneb.ee toimetus on veendunud, et imitatsioon ei saa kunagi olla parem kui originaal.

Kroonulikus stiilis Raatuse 37 on ehitatud 1905. aastal, Raatuse 41 sai ehitatud 1898. aastal. Vaata, kuidas need hooned näevad välja praegu:
Samas on täiesti arusaadav krundi omaniku soov tõmmata vanad hooned maha ja ehitada uued asemele. Esiteks, see on lihtsalt odavam kui restaureerimine. Teiseks, vanad hooned tihti ei vasta tänapäeva vajadustele – ei võimalda suuremaid pindasid, maa-aluseid parkimiskorruseid jne. Ja selle tulemusena projekti ei olegi võimalik teha majanduslikult otstarbekaks. Nii et on väga võimalik, et käesolev projekt ongi ainuvõimalik kompromissvariant, mis võimaldab korrastada ala ja säilitada mingilgi kujul ajaloolised hooned. Lisaks parima lahenduse leidmiseks tuleb viia läbi vähemalt kolme kutsutud osalejaga arhitektuurivõistlus.

Mis sina arvad – kas käesoleva detailplaneeringu oleks pidanud kehtestama? Kas ajaloolised hooned võib lammutada ja ehitada asemele samasugused? Osale diskussioonis ja avalda oma arvamus meie facebook-i lehel.