Kaks aastat tagasi Roosi tänav oli täielikult ümberehitatud. Tänav ühendab kesklinna ERM-ga, sellepärast otsustati teha seda võimalikult kaasaegseks ja kasutati mõningaid Tartu jaoks innovatiivseid lahendusi. Vaatame kuidas tänav on vastu pidanud.



Alustuseks peab mainima, et Roosi tänava renoveerimine tõi endaga kaasa kogu ümbruskonna korda tegemist. Kui varem Roosi tänava lõpp oli täielik pommiauk, siis nüüd see kant on muutunud päris meeldivaks.



See on tavaline, et avaliku ruumi paremaks muutumine käivitab ka muid positiivseid protsesse. Näiteks, eelmisel aastal sai ehitatud kortermaja aadressil Roosi 49. Me tegime selle arendusprojekti analüüsi hiljuti.



Maju ehitatakse juurde.



Vanu maju renoveeritakse.



Lähedal on maatükk müügiks.



Paralleeltänaval asuv ajalooline hobusetalli hoone on hiljuti saanud uue katuse.



Samas ajaloolised lennukiangaarid ei ole endiselt püsivat kasutust leidnud.



Ja on veel maju, mis ootavad korda tegemist.



Tänava kvaliteet on üllatavalt hea. Vajumisi, katkiseid plaate ega muid tõsised probleeme peaaegu ei ole.



Välja arvatud tee jupp hiljuti ehitatud tagurpidi maja ees. See lõik ilmselt ei olnud ettenähtud autode läbisõiduks. Kas tagurpidi maja omanik või linnavalitsus ei tahaks seda korda teha?



Kõnnitee on projekteeritud õigesti – maapinnast kõrgemal.



Siin kõnnitee on osaliselt kaitstud nõlvalt kukkuvast mullast ja osaliselt miskipärast mitte.



Muld satub kõnniteele, hiljem jalakäijad ja vihm ajavad seda laiali. Tulemuseks on porine kõnnitee. Miks seda ei saanud kaitsta terves ulatuses?

Hea on see, et on kasutatud erinevaid katematerjale, see toob vaheldust.



Halb on see, et sajuvesi jookseb kõnniteele. Miskipärast Eestis peaaegu ei kasutata varianti, kus sajuvesi jookseb otse kanalisatsiooni.

Siin on sama probleem:



Siin kohalikud inimesed kasutasid fantaasiat vee ärajuhtimiseks.



Kuid tulemus on üks ja sama – vesi jookseb kõnniteele, jalakäijatel on jalad märjad ja talvel siin on ilmselt liuväli.

Tänavamööbel on päris hästi vastu pidanud, midagi ei ole lõhutud.



Ajalooline veevõtu koht on säilitatud. See on hea. Kuid vett miskipärast ei ole, proovisime. Värv on kahe aastaga osaliselt kulunud.



Siia oli plaanis teha väike aed, kus kohalikud inimesed saaksid ise midagi istutada ja kasvatada. Kuid peenraid ei ole näha.



Nii et esmapilgul tundub, et tänavaga kõik on enam-vähem korras. Kuid on olemas üks suur probleem. Parkimine.



Parkimine.



Parkimine...



Roosi tänav on üks esimesi Tartus, kus massiliselt kasutatakse parkimisposte, et organiseerida parkimist.



See on õige lähenemine. Nagu näitab praktika – kui parkimist füüsiliselt mitte piirata, siis autojuhid hakkavad parkima kõnniteedel, murul, jalgrattateedel jne.



Paljudes kohtades muru ei ole autodest kaitstud. Parkimist keelavaid liiklusmärke ka ei ole.



Siin ilmselt kunagi oli parkimispost.



Tundub, et parkimispostid on paigaldatud mitte kõige tugevamalt.



Siia on istutatud taimi, kuid nende ellujäämise šanssid ei ole eriti kõrged.



Kui linnavalitsus tahab säilitada Roosi ja muid tänavaid korras, siis peab investeerima meetmetesse, mis füüsiliselt ei võimalda autodel parkida seal, kus see ei ole ettenähtud. Peab rangelt kontrollima parkimist ja trahvima rikkujaid. See on muidugi väga ebapopulaarne lähenemine. Kuid, nagu näitab arenenud Euroopa riikide kogemus, see on ainus lähenemine, mis toimib.

Muidu varsti parkimine Roosi tänaval muutub selliseks:



Liitu meie uudiskirjaga ja hakka facebook-i jälgijaks – nii sa saad meie uusi artikleid kohe, kui need ilmuvad. Ja spämmi me ei saada. Aga uued põnevad reportaažid tulevad kohe varsti!

Varem me oleme analüüsinud ka teisi renoveeritud tänavaid:
Annelinna kergliiklustee
Raudteeäärne kergliiklustee